Vaiblas. Teine - kuues päev

Aeg on väga kiiresti läinud, nii lindude kui muu tähe all.
Esmaspäeval oli linde keskmiselt palju (vt tulemuste tabelit). Kodumajapidamises sai taastatud vetsu veevarustus, mis talvise külma ajal oli kuskil seina sees läbi külmunud. Uus on juba meie kodus läbiproovitud plasttoru, vana oli survevoolik. Vaatamata mitte kõige soojemale ilmale, käisime ujumas, Johanna ja Villem ehitasid ka mudalosse. Meid külastasid Sakalast ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf, kes koostavad mingit Võrtsu kogumikku. Sinna läheb ka Vaibla linnujaam sisse.
Teisipäeval oli hea linnupäev - täiesti vaikne oli. Ka Villem tuli juba poole kuuest hommikul mulle appi, ja nii me tassisime linde välja ja rõngastasime, kuni poole kaheteist ajal saime hommikusöögiks pausi teha. Villem oli väga tubli, õppis ka üsna kiiresti lindude väljaharutamise, nii et võib enamvähem öelda - enne õppis linde võrgust harutama, kui lugema. Tõsi, lugemist harjutab ta siin ka. Oli hästi palav, tõeline rannailm.
Kolmapäev algas vägeva ilutulestikuga - kella kolmest neljani öösel rändas meist üle tugev torm, mis kulges edasi Tartu poole. Siin väljendus see pidevalt äiksest valges taevas ja tugevas kõminas, ning tipnes padusaju ja tuuleiilidega, samuti ka mõningase rahega. Lapsed elasid telgis kenasti öö üle. Tormi tõttu jäi ära hommikule plaanitud kalalkäik. Päev ise oli ka tuuline ja linde mitte väga palju.
Neljapäev oli jälle tuuline, ja sedapuhku nii tuuline, et linde praktiliselt polnud. Õhtuks kogunes vaid 20 ringis. Kuna palju rabelemist polnud, käisime metsas mustikal. Seni, kuni kaksikud põõnutasid, korjasime umbes 2 liitrit marju. Kenad, suured, head. Osa sai kohe õhtul ka moosiks tehtud.
Reede algas õige vara. Nimelt plaanisime naabri-Guido paadiga kalale minna. Ussid olid juba mitu päeva varem vaikse ilma ootuses korjatud ja õnged ka valmis. Paraku jäi seegi kalaretk ära - tänu tuule vaibumisele oli vesi taandunud, nii et kui kell 4 randa jõudsime, avastasime paadi enam-vähem kuivalt maalt. Ka suurimate ponnistustega ei õnnestunud meil kolmekesi seda vabasse vette toimetada. Alles õhtul, kui võtsime kaasa paar planku, saime neljakesi paadi vette lastud. Käisime kõik koos ka väiksel tiirul, mis tähendas kaksikute esimest "merereisi". Nad pidasid selle vaatamata kõikumisele ja loksumisele kenasti vastu. Paat oli paras kobakas ja üsna raske aerutada, samuti tekkis järve peal mõni jagu tuult. Aga õnneks oli ankur, ning kuskil suure kivi lähedal heitsime ankrusse ja püüdsime kala püüda. Siiski, ebaõnnestunult. Järgmine katse tuleb ilmselt täna öösel. Reedel külastasid meid ka huviliste perekond Šveitsist (prof. Heinz Richner perega), käisid roostikus kaasas ja ajasid niisama juttu.
---------------
Täiendame neid postitusi veel, varsti ilmub siia ka uus galerii piltidest, mida on üsna ohtralt klõpsitud.

Vaiblas. Esimene päev.

Meil oli umbes 2 m³ kola. Pakkimine võttis tubli 4...5 tundi. Tore väike pere läheb nädalaks puhkusele. Jaak (kes käis meie juures oma madratsi järel), mainis, et see sarnaneb stseenile filmist, mis on vändatud Gerald Durrelli raamatu "Minu pere ja muud loomad" järgi. Tõttöelda, eks selline meie eluunistus olegi :)
Hästi tuuline ilm, linde lisandus õhtul vaid 3 (päev kokku 48).
Eesti Energia kiituseks tuleb öelda, et Kõu levib siin 3x parema kiirusega, kui kodus Külitsel. Ruuter.ee kiirustestis sain 1,5Mbit kätte.

Laulupidu Tallinnas, 3. ja viimane päev

Ärkasime 6 paiku ja hakkasime pakkima. Kell 7 saime pakitud ja läksime sööma. Söögiks oli riisisalat. Joogiks kuum tee. Peale seda läksime võtsime kohvrid ja kotid, panime ennast riidesse ja läksime bussi. Sõitsime pool tundi kuhugi. Läksime välja ja hakkasime kõndima. Lõpuks oli nii palju teisi koole ka! Meile hüüti hästi palju “Elagu Tartu Tamme gümnaasium!” või “Elagu Tamme mudilaskoor!” või “Elagu Tammetõrud!”. Hästi palju hüüti! Ja meie vastasime “huuu!” ja plaksutasime. Kui me laululavale jõutsime oli see rahvast täis. Läksime lavale ja hakkasime laulma. Peale seda pidas president kõnet. Ta ütles, et laulupeol ja laululaval on sadatuhat inimest. Ja me laulsime veel ja veel ja veel. Siis tuli “4 tunnine paus”, mis kestis 1 tunni. Kuulasime orkestri muusikat ja puhkasime ronkkäigust. Vihma hakkas 1. korda tibutama... Panin keebi peale ja läksime laulma. Lõpuks lõppes see ära ja ma jooksin alla tuletorni juurde, kus olid õpetajad ja neli 4. klassi tüdrukut. Õpetaja oli väga vihane, et teised ei kuulanud teda ja läksid bussi. Ja nüüd ma bussis kirjutangi.
---
Koju jõudis Johanna umbes kell 11. Näitas ette Marko Matvere, Laine Jänese ja Ants Üleoja autogrammid ja läks magama. Ärkas järgmisel päeval kell 15... (Maarja kommentaar)