Vaiblas. Teine - kuues päev

Aeg on väga kiiresti läinud, nii lindude kui muu tähe all.
Esmaspäeval oli linde keskmiselt palju (vt tulemuste tabelit). Kodumajapidamises sai taastatud vetsu veevarustus, mis talvise külma ajal oli kuskil seina sees läbi külmunud. Uus on juba meie kodus läbiproovitud plasttoru, vana oli survevoolik. Vaatamata mitte kõige soojemale ilmale, käisime ujumas, Johanna ja Villem ehitasid ka mudalosse. Meid külastasid Sakalast ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf, kes koostavad mingit Võrtsu kogumikku. Sinna läheb ka Vaibla linnujaam sisse.
Teisipäeval oli hea linnupäev - täiesti vaikne oli. Ka Villem tuli juba poole kuuest hommikul mulle appi, ja nii me tassisime linde välja ja rõngastasime, kuni poole kaheteist ajal saime hommikusöögiks pausi teha. Villem oli väga tubli, õppis ka üsna kiiresti lindude väljaharutamise, nii et võib enamvähem öelda - enne õppis linde võrgust harutama, kui lugema. Tõsi, lugemist harjutab ta siin ka. Oli hästi palav, tõeline rannailm.
Kolmapäev algas vägeva ilutulestikuga - kella kolmest neljani öösel rändas meist üle tugev torm, mis kulges edasi Tartu poole. Siin väljendus see pidevalt äiksest valges taevas ja tugevas kõminas, ning tipnes padusaju ja tuuleiilidega, samuti ka mõningase rahega. Lapsed elasid telgis kenasti öö üle. Tormi tõttu jäi ära hommikule plaanitud kalalkäik. Päev ise oli ka tuuline ja linde mitte väga palju.
Neljapäev oli jälle tuuline, ja sedapuhku nii tuuline, et linde praktiliselt polnud. Õhtuks kogunes vaid 20 ringis. Kuna palju rabelemist polnud, käisime metsas mustikal. Seni, kuni kaksikud põõnutasid, korjasime umbes 2 liitrit marju. Kenad, suured, head. Osa sai kohe õhtul ka moosiks tehtud.
Reede algas õige vara. Nimelt plaanisime naabri-Guido paadiga kalale minna. Ussid olid juba mitu päeva varem vaikse ilma ootuses korjatud ja õnged ka valmis. Paraku jäi seegi kalaretk ära - tänu tuule vaibumisele oli vesi taandunud, nii et kui kell 4 randa jõudsime, avastasime paadi enam-vähem kuivalt maalt. Ka suurimate ponnistustega ei õnnestunud meil kolmekesi seda vabasse vette toimetada. Alles õhtul, kui võtsime kaasa paar planku, saime neljakesi paadi vette lastud. Käisime kõik koos ka väiksel tiirul, mis tähendas kaksikute esimest "merereisi". Nad pidasid selle vaatamata kõikumisele ja loksumisele kenasti vastu. Paat oli paras kobakas ja üsna raske aerutada, samuti tekkis järve peal mõni jagu tuult. Aga õnneks oli ankur, ning kuskil suure kivi lähedal heitsime ankrusse ja püüdsime kala püüda. Siiski, ebaõnnestunult. Järgmine katse tuleb ilmselt täna öösel. Reedel külastasid meid ka huviliste perekond Šveitsist (prof. Heinz Richner perega), käisid roostikus kaasas ja ajasid niisama juttu.
---------------
Täiendame neid postitusi veel, varsti ilmub siia ka uus galerii piltidest, mida on üsna ohtralt klõpsitud.

Vaiblas. Esimene päev.

Meil oli umbes 2 m³ kola. Pakkimine võttis tubli 4...5 tundi. Tore väike pere läheb nädalaks puhkusele. Jaak (kes käis meie juures oma madratsi järel), mainis, et see sarnaneb stseenile filmist, mis on vändatud Gerald Durrelli raamatu "Minu pere ja muud loomad" järgi. Tõttöelda, eks selline meie eluunistus olegi :)
Hästi tuuline ilm, linde lisandus õhtul vaid 3 (päev kokku 48).
Eesti Energia kiituseks tuleb öelda, et Kõu levib siin 3x parema kiirusega, kui kodus Külitsel. Ruuter.ee kiirustestis sain 1,5Mbit kätte.

Laulupidu Tallinnas, 3. ja viimane päev

Ärkasime 6 paiku ja hakkasime pakkima. Kell 7 saime pakitud ja läksime sööma. Söögiks oli riisisalat. Joogiks kuum tee. Peale seda läksime võtsime kohvrid ja kotid, panime ennast riidesse ja läksime bussi. Sõitsime pool tundi kuhugi. Läksime välja ja hakkasime kõndima. Lõpuks oli nii palju teisi koole ka! Meile hüüti hästi palju “Elagu Tartu Tamme gümnaasium!” või “Elagu Tamme mudilaskoor!” või “Elagu Tammetõrud!”. Hästi palju hüüti! Ja meie vastasime “huuu!” ja plaksutasime. Kui me laululavale jõutsime oli see rahvast täis. Läksime lavale ja hakkasime laulma. Peale seda pidas president kõnet. Ta ütles, et laulupeol ja laululaval on sadatuhat inimest. Ja me laulsime veel ja veel ja veel. Siis tuli “4 tunnine paus”, mis kestis 1 tunni. Kuulasime orkestri muusikat ja puhkasime ronkkäigust. Vihma hakkas 1. korda tibutama... Panin keebi peale ja läksime laulma. Lõpuks lõppes see ära ja ma jooksin alla tuletorni juurde, kus olid õpetajad ja neli 4. klassi tüdrukut. Õpetaja oli väga vihane, et teised ei kuulanud teda ja läksid bussi. Ja nüüd ma bussis kirjutangi.
---
Koju jõudis Johanna umbes kell 11. Näitas ette Marko Matvere, Laine Jänese ja Ants Üleoja autogrammid ja läks magama. Ärkas järgmisel päeval kell 15... (Maarja kommentaar)

Laulupidu Tallinnas, 2. päev

Ma ärkasin 4 paiku, aga jäin uuesti magama. Ja siis ärkasime Iirisega 6 paiku. Lõpuks ärkasid ka õpetajad. Läksime nägu pesema. Sõime putru. Siis tuli meile buss järgi. Läksime bussi ja sõitsime 20 min. Me laulsime pikka aega, kuid enamus oli ikka vaba aeg... Ma ostsin endale 2 suhkruvatti (25.- + 25.-) ja 2 õhupalli, sellepärast et 1. plahvatas, teine lendas minema (15.- & 25.- ). Ja õnneloosi ostsime kaa (20.- + 20.- ). Käisime ka söömas. Tavaliselt sööme alati hernesuppi, seekord kanasuppi. Kaasa anti jäätis-kohuke. Laulsime veel ja lõpuks oli väsitav päev läbi! Läksime 8 paiku koju. Sõime veel ja läksimegi magama.
Head ööd!

Laulupidu Tallinnas, 1. päev

Pallases Piibu ja Mamma juures (sest teised sõitsid kõik eile Saaremaale)
Ärkasin kell 10.42. Ma ehmatasin, sest arvasin, et kell on 8 paiku! Pesin näo, panin riidesse ja läksin allakorrusele. Mõtlesin natuke aega ja vaatasin telekava. Vaatasin 10min Hercule Poirotit. Ma olin seda muidugi eile näinud, aga huvitav oli ikkagi! Siis helistasin Maarjale ja küsisin üht-teist. Siis helistas Piip ja ütles, et ta tuleb natuke varem siia, Pallasesse. Siis helistas Iiris 2 korda. Ma ei jõudnud vahepeal süüagi! Kui kõik olid ära helistanud, sõin. Suure isuga! Ja nüüd kirjutangi päevikut.
NB! Ma sõin riisi krõbinaid. Ma loodan, et laulupidu on tore!
Kuna me olime Piibule öelnud, et ma lähen pool 2, siis ta viis mind kell 1. Noh et NATUKE varem. Võtsin julguse kokku ja helistasin Maarjale*. Lõpuks poole ajal tuli ka Iiris ja teised. Ja kohe tuli ka buss. Istusime bussi. Me ei tohtinud M-I-D-A-G-I kaasa sisse võtta! Istusime ja magasime! 3 tundi sõitsime. Kui jõutsime, pidime asjad sisse viima ja oleksime läinud loomaaeda, aga 5. klass ei tahtnud minna ja me ei läinudki :( Oleks väga tahtnud küll.... Õpetajad tulid ka meie tuppa (kõik klassid on eraldi). Õpetajad näitasid kus on pood. Läksimegi poodi. Pärast viisime asjad, mis ostsime üles ja nüüd kirjutangi päevikut.
Edasi mängisime umbes tund aega “Merd” ja “Stressi” kaa. Läksime jalutama Mirjami, Iirise ja Erlega. Siis käisime söömas. Maksakaste kartulipudruga. Sõin. Kõik peale maksatükkide. Ja lõpuks kell 12 jäime magama.
Head ööd!
---
* Piibul on vääramatu võime alati hilineda, sestap saab talle alati tund-pool varasem aeg öeldud. Johannale tegi muret, et kui Piip plaanib bussi ära oodata, saab ta sest pettusest aru...seepärast helistas. (Maarja kommentaar)

Terve laupäev

Hommik algas, nagu ikka, omletiga. Ja jätkus küpsetava lõunamaise päikese all OpenTouri bussi katusel. Väike külm õlu aitas jahutada, nagu ka üks suurte sammastega jahe hoone (Pantheon). Edasi, looma-taimeaed. Kahjuks oli pool aeda üles kaevatud, ent mitte istutuslikel eesmärkidel vaid mingite torude paigaldamiseks. Loomadest olid kõige väljapaistvamad isendid väikesed sini-kollasekirjud konnad. Mingi hoone avaras vestibüülis võtsid meid vastu luukered, aga see näitus jäi meist ka vaatamata. Seejärel jälle bussiootus ja retk piki autodest ummistunud tänavaid. Bastille väljak jäi nägemata, sest seal hakkas vist mingi üritus toimuma - korralikult rivistunud politseibussid sõitsid sireenihuilete saatel järjest sinna poole ja reisibuss suunati teist teed pidi Louvre juurde. Kunst jäi napi aja tõttu vaatamata aga jalad ja särk said purskkaevus jahutatud. Kuskil sõime jälle makarone ja suppi (hm, ei mäleta). Igatahes külastasime ka suvistest allahindlustest - Soldissimes - tulvil kaubandusettevõtet Galleries Lafayette, ning pärast mõningat ostlemist jätkasime eilsest tuntud tegevust - OpenTouri bussi otsimist. Sedapuhku kaardi abil, aga tulemus oli sama - bussid selleks kellaajaks enam ei käinud. Seetõttu jätkasime jala, suunaks Moulin Rouge. Samanimelisest filmist oli mulle jäänud ettekujutust, et tegemist ongi veskikujulise ehitisega, aga tegelikult kadus see muude ehitiste vahele üsna ära.
Brüsseli nimeline tänav viis edasi Triumfikaare poole. Ent kuna meil poole tee peal jõud napiks jäi, otsustasime kasutada ühistransporditeenuseid - sõitsime metrooga. Esimene hetk küll vales suunas, aga selle vea parandasime kiiresti. Juba Triumfikaarele lähenedes oli õhus tunda triumfi. Tõsi, mitte sõjalist, aga sportlikku. Suurt vahet muidugi polnud, isegi see ei tähendanud, et võitjateks (jalgpalli MM, veerandfinaal) olid portugaallased. Metroos nad lausa lendasid üle pääslate väljapääsude poole, ise punarohelistesse kangastesse ehituna täiest kõrist röökides. Triumfikaare ümbruses toimus aga täiesti kirjeldamatu melu - autod signaalitasid ja tiirutasid ringi, inimesed olid roninud autode katustele, lehvitasid lippe ja röökisid täiest kõrist. Aktsiooni olid kaasatud sõidumasinad alates pisikestest pinisevatest rolleritest kuni vilkurid süüdanud tänavapuhastusautoni välja. Vapustav vaatepilt. Nautisime veidi, siis kõndisime Eiffeli poole, jäädes veel poole tee peal kohvikusse salatit ja õlut sööma ning teise veerandfinaali lõppu ootama. Ei jõudnud ära oodata, jalutasime Eiffelini, mis oli saabunud õhtuhämaruses ikka vapustavalt kena vaatepilt.
Ja siis see juhtus. Selgus, et Prantsusmaa võitis Brasiiliat. No nüüd läks rahvas ikka püsti hulluks. Hilisemate uudiste andmetel (CD, WP) olla tänavaile tulnud 500 000 inimest, muuhulgas olla ümber pööratud ja süüdatud mõned autod, sisse löödud McDonaldsi aken jms. Me ise seda kõike ootama ei jäänud vaid varjusime oma hotelli. Veel hommikul kell 5, kui lennujaama poole teele asusime, kostsid üle vaikinud linna üksikud röögatused. Mingipärast hilines ka lennuk pea poolteist tundi...

Turistina

Pärastlõuna läks igatahes paremini, kui eilne, seda just toitumise mõttes. Kõigepealt loksusime mõnda aega turismibussi teisel korrusel. Kõrvaklappidest tulev tekst oli päris asjalik, pausid aga olid sisustatud võigaste prantsuskeelsete helinditega mille kriisete talumatusele andsid tubli panuse pisikesed, vaid kõrgeid toone edastavad kõrvaklapid.
Palavuses täiesti küpsenud, maabusime Notre Dame juures. Õnneks sai kioskist kolmeeurose pudeli vett aga kahjuks mitte õlut. Jäätist sai ka. Loobusime torni ronimisest- oleks pidanud tund aega järjekorras ootama. Meile mõlemale tundus mõnevõrra ootamatuna, et miskit oleks nagu puudu - polnud seda teravatipulist torni katust, nagu oma ajaloo- ja arhitektuuripuudulikkuses oleksime eeldanud. Oli vaid kaks katuseta torni. Mis siis ikka, ju neil siis oli torni ehitamine kunagi pooleli jäänud. Sees oli siiski mõnusalt jahe. Külastasime ka ühte teist kirikut, seal oli ka jahe.
Õnneks suutsime ilma delikatessideta söögikoha välja valida ning Maarja sai oma makaronid ja mina oma supi. Ja väiksest toidupoekesest Alimentaria ka külma õlu.
Korra kiikasime sisse Pompidou keskusesse (moodsa kunsti muuseumi) . Kindlasti tuleb tagasi tulla! Praegu piirdusime ajanappuse tõttu vaid fuajee ja suveniiri- ning raamatupoe uurimisega.
Seejärel toimus tunde väldanud kõnd mööda Pariisi tänavaid mille kaudseks eesmärgiks oli leida uuesti OpenTouri bussipeatus (kaardi olin kaotanud) aga lõpuks olime sunnitud tõdema, et kui ka peatuse leiaks, olid bussid ammu sõidu lõpetanud. Jalutasime "kesklinna" poole tagasi ja sealtkaudu ka juba tuttavamaid teid pidi hotellini. Tee peal jäi silma huvitav turismiatraktsioon - turistid Segway HT-del.

Reede

Hommikusöögid on minul möödunud hotellis Buffes, et ikka päevaks jätkuks. Seega omlett kuhja singiga, müsli, piim, hulk saiakesi, jogurtit, topsimoosi. Maarja on kohe konverentsile tormanud. Aga elamused jätkuvad temalgi lõunasöögi näol, tsiteerin:

Eelroog

• Kuus makaroni, tavalised, keedetud.
  
• Kahtlane kollane ollus topsis - vaatlejatele tundus, et mingi aju, tegelikult oli melon.
• Pasteet katseklaasis.

Põhiroog
Terve kuradi kausitäis halli värvi kala (kuhjas) koos riisiga.

Kolmas roog
2 käntsakat juustu mingi salatilehega.

Magustoit
Kohutavalt magus kook.

Aastapäeva õhtusöök.

Kõigepealt käisime ära tornis, aga mitte Eiffelis vaid ühes teises (Tour de Montparnasse). Tasub külastada, super vaade! (NB ISIC kaart kaasa!). Seejärel asusime toitumispaika otsima. Mitte et neid vähe oleks olnud, aga küll oli liiga palju rahvast, või küll liiga autostunud tänava ääres jne. Muudkui otsisime ja otsisime, justnagu roolindude search and settle time rände ajal, enne kui jäävad rahulikult kuhugi istuma ja rasvuma.

Lõpuks siis istusime kuhugi maha, ja nii sattuski, et meie "kümne aasta kõige pidulikumaks" õhtusöögiks valisime välja söögikoha, kus huvitava nimega päevapraeks oli vasika pea munakastme ja keedukartulitega ehk Tête de veau sauce gribiche pommes vapeur (joonisel on illustratiivne tähendus, meile serveeritu erines valmidusastmelt). Maarja ei julgenud sellist ekstreermsust ette võtta (päeval, konverentsil, oli tal juba olnud mingi toores verine liha), ta valis mingi "tavalisema" lihatoote. Ma tõttöelda imestan küll, miks see vasika nägu nii paganama rasvane on, see võdisev mokapekk lausa ujus sula rasva sees. Tänu minu omnivoorsusele (ja ohtrale sinepile) pistsin selle ikka nahka, tagatipuks veel ka Maarjale toodud rasvase ja soonelisemageda lihaplönni. Kellel huvi järgi proovida, võtku üks vasika pea... ah, lugege ise edasi originaalis või ingliskeelses automaattõlkes.
Igatahes kulus pärast pooletunnine jalutuskäik hotellini väga hästi ära...

Pariis. Õlu viskiga.

Maarja läks konverentsile. Mina istun hommikust saadik hotellis ja panen oma esmaspäevast ettekannet kokku. Õnneks anti tänavalt tasuta WiFit, seega ei tunne end maailmast ära lõigatuna.
No kaua sa ikka kuivalt klõbistad. Alla tänavale, väike toidupoeke kohe 20 meetri kaugusel. Esimene ettejuhtuv õlu (uudishimu pärast mitte mingi standardne Heineken vms) külmkapist ja tagasi tuppa. Brasserie Fischer poolt valmistatud Adelscott Bière au Malt à Whisky - oh õudust, oleks sinna õllesse ainult viskit segatud, aga seal on lisaks ka sucre...

Hiljem, jah, targem: http://www.beer-pages.com/notes/country.php?id=fr

Fischer, Adelscott (France)
"Bière au Malt à Whisky" it says on the label, for this beer made with peat-smoked malt. The colour is a dark, burnished amber with a cream-coloured head that thins quite quickly. On the nose the aromas are quite complex, with hints of good cider, malt and a touch of smoky, iodine-like peat, though it is not particularly whisky-scented. In the mouth this smooth and creamy beer is intensely sweet as it strikes the palate, with a burnt orange and marmalade tang and a caramel note. That smoky, roasted barely note persists. Not a totally convincing beer for me, but it is different, and has genuine character.