Aastapäeva õhtusöök.

Kõigepealt käisime ära tornis, aga mitte Eiffelis vaid ühes teises (Tour de Montparnasse). Tasub külastada, super vaade! (NB ISIC kaart kaasa!). Seejärel asusime toitumispaika otsima. Mitte et neid vähe oleks olnud, aga küll oli liiga palju rahvast, või küll liiga autostunud tänava ääres jne. Muudkui otsisime ja otsisime, justnagu roolindude search and settle time rände ajal, enne kui jäävad rahulikult kuhugi istuma ja rasvuma.

Lõpuks siis istusime kuhugi maha, ja nii sattuski, et meie "kümne aasta kõige pidulikumaks" õhtusöögiks valisime välja söögikoha, kus huvitava nimega päevapraeks oli vasika pea munakastme ja keedukartulitega ehk Tête de veau sauce gribiche pommes vapeur (joonisel on illustratiivne tähendus, meile serveeritu erines valmidusastmelt). Maarja ei julgenud sellist ekstreermsust ette võtta (päeval, konverentsil, oli tal juba olnud mingi toores verine liha), ta valis mingi "tavalisema" lihatoote. Ma tõttöelda imestan küll, miks see vasika nägu nii paganama rasvane on, see võdisev mokapekk lausa ujus sula rasva sees. Tänu minu omnivoorsusele (ja ohtrale sinepile) pistsin selle ikka nahka, tagatipuks veel ka Maarjale toodud rasvase ja soonelisemageda lihaplönni. Kellel huvi järgi proovida, võtku üks vasika pea... ah, lugege ise edasi originaalis või ingliskeelses automaattõlkes.
Igatahes kulus pärast pooletunnine jalutuskäik hotellini väga hästi ära...