Turistina

Pärastlõuna läks igatahes paremini, kui eilne, seda just toitumise mõttes. Kõigepealt loksusime mõnda aega turismibussi teisel korrusel. Kõrvaklappidest tulev tekst oli päris asjalik, pausid aga olid sisustatud võigaste prantsuskeelsete helinditega mille kriisete talumatusele andsid tubli panuse pisikesed, vaid kõrgeid toone edastavad kõrvaklapid.
Palavuses täiesti küpsenud, maabusime Notre Dame juures. Õnneks sai kioskist kolmeeurose pudeli vett aga kahjuks mitte õlut. Jäätist sai ka. Loobusime torni ronimisest- oleks pidanud tund aega järjekorras ootama. Meile mõlemale tundus mõnevõrra ootamatuna, et miskit oleks nagu puudu - polnud seda teravatipulist torni katust, nagu oma ajaloo- ja arhitektuuripuudulikkuses oleksime eeldanud. Oli vaid kaks katuseta torni. Mis siis ikka, ju neil siis oli torni ehitamine kunagi pooleli jäänud. Sees oli siiski mõnusalt jahe. Külastasime ka ühte teist kirikut, seal oli ka jahe.
Õnneks suutsime ilma delikatessideta söögikoha välja valida ning Maarja sai oma makaronid ja mina oma supi. Ja väiksest toidupoekesest Alimentaria ka külma õlu.
Korra kiikasime sisse Pompidou keskusesse (moodsa kunsti muuseumi) . Kindlasti tuleb tagasi tulla! Praegu piirdusime ajanappuse tõttu vaid fuajee ja suveniiri- ning raamatupoe uurimisega.
Seejärel toimus tunde väldanud kõnd mööda Pariisi tänavaid mille kaudseks eesmärgiks oli leida uuesti OpenTouri bussipeatus (kaardi olin kaotanud) aga lõpuks olime sunnitud tõdema, et kui ka peatuse leiaks, olid bussid ammu sõidu lõpetanud. Jalutasime "kesklinna" poole tagasi ja sealtkaudu ka juba tuttavamaid teid pidi hotellini. Tee peal jäi silma huvitav turismiatraktsioon - turistid Segway HT-del.