Edasi, looma-taimeaed. Kahjuks oli pool aeda üles kaevatud, ent mitte istutuslikel eesmärkidel vaid mingite torude paigaldamiseks. Loomadest olid kõige väljapaistvamad isendid väikesed sini-kollasekirjud konnad. Mingi hoone avaras vestibüülis võtsid meid vastu luukered, aga see näitus jäi meist ka vaatamata. Seejärel jälle bussiootus ja retk piki autodest ummistunud tänavaid. Bastille väljak jäi nägemata, sest seal hakkas vist mingi üritus toimuma - korralikult rivistunud politseibussid sõitsid 
sireenihuilete saatel järjest sinna poole ja reisibuss suunati teist teed pidi Louvre juurde. Kunst jäi napi aja tõttu vaatamata aga jalad ja särk said purskkaevus jahutatud. Kuskil sõime jälle makarone ja suppi (hm, ei mäleta). Igatahes külastasime ka suvistest allahindlustest - Soldissimes - tulvil kaubandusettevõtet Galleries Lafayette, ning pärast mõningat ostlemist jätkasime eilsest tuntud tegevust - OpenTouri bussi otsimist. 
Sedapuhku kaardi abil, aga tulemus oli sama - bussid selleks kellaajaks enam ei käinud. Seetõttu jätkasime jala, suunaks Moulin Rouge. Samanimelisest filmist oli mulle jäänud ettekujutust, et tegemist ongi veskikujulise ehitisega, aga tegelikult kadus see muude ehitiste vahele üsna ära.Brüsseli nimeline tänav viis edasi Triumfikaare poole. Ent kuna meil poole tee peal jõud napiks jäi, otsustasime kasutada ühistransporditeenuseid - sõitsime metrooga. Esimene hetk küll vales suunas, aga selle vea parandasime kiiresti. Juba Triumfikaarele lähenedes oli õhus tunda triumfi. Tõsi, mitte sõjalist, aga sportlikku. Suurt vahet muidugi polnud, isegi see ei tähendanud, et võitjateks (jalgpalli MM, veerandfinaal) olid portugaallased. Metroos nad lausa lendasid üle pääslate väljapääsude poole, ise punarohelistesse kangastesse ehituna täiest kõrist röökides. Triumfikaare ümbruses toimus aga täiesti kirjeldamatu melu - autod signaalitasid ja tiirutasid ringi, inimesed olid roninud autode katustele, lehvitasid lippe ja röökisid täiest kõrist. Aktsiooni olid kaasatud sõidumasinad alates pisikestest pinisevatest rolleritest kuni vilkurid süüdanud tänavapuhastusautoni välja. Vapustav vaatepilt. Nautisime veidi, siis kõndisime Eiffeli poole, jäädes veel poole tee peal kohvikusse salatit ja õlut sööma ning teise veerandfinaali lõppu ootama. Ei jõudnud ära oodata, jalutasime Eiffelini, mis oli saabunud õhtuhämaruses ikka vapustavalt kena vaatepilt.
Ja siis see juhtus. Selgus, et Prantsusmaa võitis Brasiiliat. No nüüd läks rahvas ikka püsti hulluks. Hilisemate uudiste andmetel (CD, WP) olla tänavaile tulnud 500 000 inimest, muuhulgas olla ümber pööratud ja süüdatud mõned autod, sisse löödud McDonaldsi aken jms. Me ise seda kõike ootama ei jäänud vaid varjusime oma hotelli. Veel hommikul kell 5, kui lennujaama poole teele asusime, kostsid üle vaikinud linna üksikud röögatused. Mingipärast hilines ka lennuk pea poolteist tundi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar