Ei, tegelikult pole asi põrmugi hull. Ehkki poolakad kurdavad, et tänaval haiseb ja midagi huvitavat näha pole, on siin tore. Aga ega see kirjapanemine ka lihtne pole - vara alustatud päev täis tegemisi, mõningane unesegadus, eriti veel arvestades ajavahet (ärkamine koduse aja järgi kl 3, siin vastavalt kl 8). Aga õhtul - koduse aja järgi kell 7 ka nagu ei läheks veel magama...Sellest ma olin juba aru saanud, et kõik veebilehed siin ei avane (näiteks wikipedia, aga ka mitte blogspot - nii et ma kirjutan pimesi). Vähemalt Blogger töötab, aga mõningate nüanssidega... Kujuta pilti - panin bloggeri käima, automaatselt logis sisse, aga kogu paganama tekst on hieroglüüfides... Aitab segasest jutust, panen esmase kirja. Hiljem, kui õnnestub hankida a) mälukaardilugeja, ja b) fotoka laadija ning kunagi hiljm c) filmikerijaga tehtud pildid ära ilmutada, siis proovin täiendada järgnevat verbaalset infot ka visuaalsega.
Tänane esimene pikk päev algas hommikusöögiga meie Lakeview Xuanwu hotelli 20. korruse pöörlevas hommikusöögisaalis. Esimese hooga jäi silma vaid saiakeste laud, mida endale parasjagu kuhjasin. Mõne aja pärast märkasin ka muid huvitavaid roogasid, st esindatud oli igasugused loomsed, taimsed ja teadmata päritoluga ollused. Huvitavaks näiteks oli spicy egg - tumepruuni värvi keedetud muna. St pruun polnud mitte muna koor vaid kooritud muna välispind... Mõeldes hommikuselt unistele ja näljastele turistidele ei pakutudki söögipulki, vaid täiesti tavalisi kahvleid-nuge. Kummalisel kombel oli kõht päris tühi - ehkki kodust aega arvestades ei söö tavaliselt sellisel ajal (kell 3 öösel) sellist kogust toekat toitu...
Kell üheksa hommikul olid kõik meie delegatsiooni (5 soomlast, 3 rootslast, 3 poolakat, 5 eestlast) meesliikmed ülikonnastunud, mina ... mmm ... ei. Arutati veel, et hiinlased on mustaülikonnamehed kõik. Buss saabus, ja sõitsime läbi tööleruttavate jalg- ja mootorratturite mere tarkvarafirmadega tutvuma. See toimus ühes paljudest kohalikest kõrghoonetest. Esimeses firmas näidati meile kontori vastuvõturuumis seinale monteeritud ekraanilt enesestmõistetavalt hiinakeelset esitlust diagrammide, tabelite ja loenditega. Ma isiklikult teen juba edusamme hiina (kirja)keele vallas - 国际 tähendab rahvusvaheline, ja see hääldub kui 南京. Mõningane tõlkimine ka, ikkagi toimus, aga tegelikult oli see päris naljakas. No siis tehti veel tiir kontorite vahel ja näidati kuidas inimesed tööd teevad. Avarates ruumides aga väikestes boksides. Ja siis näidati veel, kuidas mõned suured saalid on juba bokse täis ehitatud, ja vaid ootavad, et me oma tegemisi sinna outsource'ks. Uhkusega rõhutati turvalisust - töökohad pole internetiga ühendatud, samuti puudub võimalus väliste andmekandjate ühendamiseks, lihtsalt istu ja kirjuta koodi... Kusjuures Rain, kes ühe ettevõtte esindajatega pärast pikemalt rääkis, mainis, et outsource'mise teenus on ... päris soodne. Nii me käisimegi läbi peotäie firmasid ja kuulasime intonatsioonilt kurja häält meenutavat haukuvat hiina keelt. Tõele au andes osati siin-seal ka inglise keelt, kusjuures keeleoskajaiks olid peamiselt naissoo esindajad. Üldse oli naisi neis ameteis seal palju. Arvake nüüd ära, kui palju lipsuga hiinlasi me nägime? NULL! Ja vaid ühe suure firma presidendil olid mustad viigipüksid.Seejärel sõidutati meid suure bussiga läbi liiklusmöllu 25 m kaugusel asuvasse teise kõrghoonesse (tõsi, buss pidi ringiga minema), kus toimus nn matching event.
Nõupidamisruumi seinal ilutses punane plakat, mille esimesed hieroglüüfid olid juba tuttavad, aga siiski ei osutunud see töövõitudele õhutavaks üleskutseks, vaid oli lihtsalt meie ürituse nimetus (Nanjingi - Läänemere tarkvaraarenduse piirkondliku koostöö foorum).Järgnesid meiepoolsed firmatutvustused. Siin sai Eesti kenasti jälle silma paista, sest kui teised niisama paari sõnaga jahusid, siis meie, kohusetundlikud, olime kõik ilusti esitlused ette valmistanud - Arne Kaasik, kes esindab Codewiserit, ja Rain Rannu Mobist, ja siis mina, kes ma konkurentsitult kõige pisemat osalevat firmat 5D Visioni näol tutvustasin...
Järgnesid vastaspoole, ehk kohalike sõnavõtud. Erinevatel teemadel kontaktiotsijaid oli - paljud pakkusid outsource teenust, oli ka "isetegijaid". Kuna esitlusi polnud, ja tõlkest, ammugi siis omakeelsest jutust oli raske firma nimesid eristada, püüdsin kuidagi meelde jätta, kellega tasuks hiljem rääkida... Aga no kus sa jätad meelde, nad on ju kõik nii ühesugused. Valgete särkidega ka kõik... Eks ma siis kirjutasin üles, et kas "laiem nägu, prillid keskel koos" või "kõrvad laiali" või "laineline juuksepiir" - kuul pähe - no ei saa muidu...
Tahtsin juttu rääkida "ruudulise pluusiga" aga kahjuks ei sattunud - vast homme messil näen. Küll aga otsis pärast mind see "kõrvad laiali" ise üles ja rääkis oma õpitarkvaraalastest saavutustest. Lõunasöögilauas saigi otsustatud, et lähen tutvun nende firmaga. Suht kiirelt söödud, võtsime takso ja kimasime teise linna otsa (nb - umbes 45 minutit sõitsime, aga takso on siin odav - see oli kokku miski 40 jüääni, ehk 60 krooni). Jõudsime nende firmasse (Mythware) kus visiitkaardi järgi Jeffery töötas General Managerina. Millega siis firma sadakond töötajat tegeleb? Esmalt tundus, et nende tähelend Hiinas, ja ka mujal maailmas on alguse saanud NetSupporti üks:ühele kopeerimisest (tõsi, nad on aluseks võtnud NetSupportilt maha viksitud NetOpi). Palju on seda müüdud kohalikele koolidele (1200 kooli lähipiirkonnas), mujal Hiinas, aga ka Euroopas. Ja väidetavalt on kogu funktsionaalsus neil endal välja mõeldud, õpetajate soovide alusel ja puha :) Eks Õie võib Tartus kontoris prooviversiooni uurida, kas on 1:1 või on mingeid erinevusi (esmapilgul olid kõik menüüd ka sarnased). Tõsi - tundub, et progenud on nad võibolla ise, lihtsalt üle on võetud kogu idee. Eriti rõhutati ülekandekiirust, ka wifi puhul, mis, tõsi, oli tõesti hea, ka video puhul. Kvaliteetne ja kiire tundus ka 3D pildi edastamine. Väidetavalt, mis on tõesti väga huvitav - neil pidi olemas olema ka Linuxi õpetajamoodul! Lubati pärast e-postiga järgi saata. Huvitaval kombel on Euroopa turu hind NetSupportiga enamvähem võrdne... Seega, jääme oma inglastele ikka truuks...
Teine tarkvara, mida demonstreeriti, on MOD ehk Media On Demand - serveri, kust õpetaja saab videosid ja mida iganes alla laadida. Ja kust videod tulevad, kes pakub sisu? "Meil Hiinas seda probleemi pole, kõik on olemas, kõike saab". Aga muidu oli tore.
Tagasi jällegi pikk taksosõit ja ettevalmistused järgmiseks "parteikongressiks" - sedapuhku Jiangsu provintsi ja kuberneri vastuvõtule, mis toimus ühe teise suure hotelli suures saalis. Väga uhke, väga uhke. Nii uhke, et kui kemmergusse minna, siis oli seal ka uksehoidja, kes osutas käega pissuaaride poole, seejärel, kui asi aetud, suunas viipega kraanikausside juurde ning lõpuks näitas kätekuivatuspaberite asukohta. Kuberner ei olnud väga pika jutu mees (ja ka teised tähtsad ninad) - peamiselt tutvustati presiidiumis istujaid (tõesti, ees oligi eraldi laud näoga saali poole, kus ministrid ja saadikud jt sellised tegelased istusid).
Järjest kanti sööke ette - see nägi välja nii, et laua keskel oli keerlev alus, söögid pannakse sinna peale ja siis kõik ümber laua saavad võtta. Õnneks oli ka menüü, nii et saime teada, mis selle 13 käigu hulgas oli. Kõrvale pakuti ka veini (Prantsuse-Hiina ühisettevõtte toodang), mis oli päris hea. Õnneks võis sildilt lugeda, et ka tervislik (this wine is good for health). Kokkuvõttes - väga hea söök oli. Aga riisi ei antud (Karin Jaansoni seletus ühest eelmisest Hiina reisist - riis on odav ja igapäevane, seda austatud külalistele ei pakuta). Huvitav asjaolu söömise juures on aja mõõde - justkui iga asja jaoks oleks kindel aeg - kui ära ei söö, rabatakse ära ja tuuakse järgmine. Söömaaeg lõpeb ka alati järsult - ühel hetkel tuuakse arbuusilõikudega vaagen ette, see on viimane asi, sõltumata sellest, kas eelmised on söödud, siis jõuab natuke neid nokkida ja siis püsti ja minema.Järgnes aga üllatus - pärast sööki viidi 2 bussitäit, ilmselt eriti auväärseid külalisi, politsei eskordi saatel laevareisile. Tänavate kaupa olid teed kinni pandud ja politseinikud peatasid liiklust, ja meie ees sõitis politseivilkuritega masin... Keda meil nii eskorditakse? Välisriigi presidenti? Vot aga siin 3. tarkvaramessi avavastuvõtu külalisi.
Laevareisile, käis kanaleid pidi väikse värviliste lambikestega paadiga (mille päraosas mürises konditsioneeri toitev generaator aga see-eest sees rääkis giid juttu ja vahepeal üks tütarlaps mängis viiulilaadse instrumendiga). Tegelikult, väga vahva oli. Silmapaistvalt ilusates tuledes kanalid, laternad, lambikesed, prožektorid, kujud jne. Järgemööda tühjenesid kõigi fotokaakud. Paar väga üksikut tiba tuli ka vihma, aga see ei seganud. Tundus, et kogu jõeäärses piirkonnas kasutatav elekter on suunatud kaunistustesse - majad olid kõik praktiliselt pimedad. Ei tea, kas inimesed olid magama läinud (kell 21), ei olnud neil elektrit, oli see kokkuhoid või olid põhjused muud. Üksikuist aknaist paistis päevavalgus- või säästulambi tuhm kuma.Tagasisõit kulges taas eskordi saatel, ja lõpuks jõudsime oma kodusesse hotelli. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar