Sun vaadatud kõndisime bussini tagasi. Varjulisest metsast (lehise- ja tammelaadsete puude alt) kust kõnnitee läks, leidsin u 15 cm pikkuse musta-kollasekirju sõrmejämeduse tuhatjalgse. Sellest ilmub siia kunagi kindlasti mõni pilt, sest kõik (kes just parasjagu ei kiljunud, nagu Karin), pildistasid.
Sõitsime hotelli tagasi - nii palju siis linnaekskursioonist. Tänane lõunasöök, mille tähtroaks kümnete seas olid vürtsikad pähklid, oli oma endises headuses. Pealelõunasel ajal, kuna mina tahtsin minna bot. aeda, Karin ja Elari aga poodidesse ning Arne "tööle" ning jõusaali, siis läksime lahku. Tuleb tunnistada, et kui seni pole midagi kurta olnud, siis tänane söök pani ka minu seedekulgla virgemini tööle. Seetõttu, veetsin teatava aja kemmergut otsides. Asutus, mida viidat kesklinnas hakkasid näitama juba 200, hiljem 100 ja 50 meetri kauguselt osutus tõeliseks Sitamajaks (tüüp, latritega ühise ristkünaga vabavoolne). Asutus oli tasuline, ainuke number, millest aru sain, oli 2. Pidasin seda 2 jüääni (ehk 3.- kr) tähistajaks, hiljem selgus, et vabalt võis olla ka 100 korda väiksema summaga (ma ju ütlesin, et olme on odav), ehk kahe jüäänisendiga, kuidas iganes seda ka nimetatakse.
Kuna teine metrooliin on alles ehitusjärgus (esimene, ultrauus ja moodne ehitati valmis 5 aastaga 2005. aastaks) hakkasin otsima vaba taksot. See võttis päris kaua, sest kõik möödasõitvad olid hõivatud. Lõpuks leidsin ühe. Takso alustas pisikestel tänavatel tuututamisega (Hruštšovkade stiilis linnaosa majade vahel laiutavate turu-täika-teenindustöökodade-söögikohtade vahelt läbi sõites. Korra peatus kioski ees ja ütles et läheb poodi. Kiirelt naasis vee- ja jäätepudeliga, mida ka mulle pakkus. Et ilm oli tõesti palav, valisin hea külma vee. Taksosõit on siin üldiselt väga ametlik, kviitungi algus prinditakse sisseistudes ja lõpp välja astudes. Taksomeeter töötab kogu aja (km hinnaga 2.40, ehk siis 3.60 kr.-). Miinimumtasu, mis on kohe alguses ees, on esimese 3 kilomeetri tasu 9.- jüääni, ja enamikel meie sõitudel see palju üle ei läinudki, ulatudes 10...12 jüäänini (15...18 kr.-). Tõsi, mu tänane sõit oli märksa kulukam, tervelt 22.- Aga see-eest, kui küsisin, palju vesi maksis, siis juht keeldus lisaraha võtmast - "no-no-no!"
Botaanikaaiale tegin tiiru ruttu peale - ilmselt tänu aastaajale ei õitsenud praktiliselt midagi, seetõttu polnud ka liblikaid, vaid mingid linnud karjusid. Mõned huvitavad puud olid ka. Nanjingi botaanikaaia silmapaistvaim omadus on vist see, et seal on osakond nägemispuudega inimestele Viimast ma siiski külastama ei hakanud, kuna mulle oli enne silma jäänud võimalus köisraudteega lähedalkõrguva mäe otsa saada. Sõitsin linnaliinibussiga paar peatust, nii et see võimalus ka ära proovitud. Hinnast ei tea midagi, sest kõik kohalikud kasutasid kontaktivaba (akontaktset?) kaarti, mina lasin ühe jüäänise mündi kuhugi auku, ja keegi midagi ei kobisenud, ilmselt sobis.
Köisraudtee osutus mööda ilmatu pikka trossi sõitvaks istmereaks, mis roomas mändidest, tulbipuudest ja tammedest (ja paljudest teistest teadmata puudest) koosneva võsa kohal ja vahel. Vahepeal juba rõõmustasin kohalejõudmise üle, ent selgus, et tegemist on vaid Purple Mountain Observatory vahejaamaga. Imelik tegelikult, mida nad seal observeerivad, sest linna juues oli udu-tolmu-sudu väga tihe... Ja punasega (või lillaga? - sõltuvalt harjumusest) pole sel mäel midagi pistmist, ütles hommikul Richard. Kokku sõitis rong täpselt pool tundi ja jõudis merepinnast 400 m kõrgusele. Vagunis istudes võis jälgida ka, et tegemist oli ka populaarse jalutusmarsruudiga, sest paljud inimesed tulid sinna jala. Üleval oli vett larpivaid ja särgi maha ajanud noori üsna täis. Vaade oli muidu vahva, ainult näha polnud midagi (linn oli täiesti udus). Teiselpool linna paistis ka mitu-mitu annelinnataolist magalarajooni, ühesõnaga, linn silmapiirini.
Kuigi mul oli ostetud edasi-tagasipilet otsustasin alla jala minna, ehk siis teha trenni kergema variandi.
Oeh, lähen ära magama, ei jäksa enam kirjutada, panen homme edasi. Homme nimelt on hommikul asjade pakkimine ja sõit Šanghaisse tagasi.
Nii, mõned märksõnad ka kirja, kui tagantjärgi kirjutama hakkan:
- vanalinn
- kolmanda korruse Rolex ja Gucci
- kiirsöögieelistused
- Konfutsiuse tempel
- kihutav naine
- õhtune seminar...
- ette veel tänavaäärsetest teenindusasutustest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar