Tarkvaramessil

Täna hommikul läksin ujuma. Panin kella seitsmeks kella helisema aga ärkasin juba kolmveerand, sest väljas krabistas akna taga vihma. Rohkem ujujaid polnud, nii et homme ilmselt jätan püksid ka kuivaks ja lähen niisama. Tegelikult, kuna õhuniiskus on 100%, siis need ilmselt nagunii ära ei kuiva - seni pole vähemalt kuivanud.
Hommikusöögi osas olin juba targem - leidsin ka uue lemmiku (bread pudding, mis oli superhea saiavorm). Noh, muidugi nuudleid, pruun muna jms ka ikka hommikuks. Hommikul läksime kohe messile. Õnneks see ei olnud kaugel, buss viis sinna 10 minutiga. Järgmise 45 minutiga oli ka kogu mess üle vaadatud, tõsijutt. Ettevõtteid muidugi oli omajagu, aga kui näiteks Rain läks kohaliku Microsofti esinduse käest ausa näoga küsima, et "what does your company do", sai ta vastuseks "my english is not very good..." Ja üldiselt oli see nii kõikjal. Mõnes üksikus boksis oli ka inglise keele oskajaid (jällegi - nooremate tütarlaste seas), aga praktiliselt ei olnud võimalik suhelda. Ehkki tegemist oli rahvusvahelise üritusega, olid ka kõik jagatavad materjalid hiinakeelsed. Samuti puudus messi kataloog, seetõttu polnudki võimalik enamiku ettevõtete tegevusest aimu saada. Üksikuid erandeid oli, paar veidi huvitavat ka. Aga üldiselt oli messi külastajaskonna tase selline, et kui võtmehoidjaid jagati, oli järjekord taga.
Seejärel toimus meie foorum, kus järjest kõik Balti esindajad esinesid. Karin rääkis heade mõtete linnas, ja kiitis ka Raini, ehk Mobit (mille Rain kenasti fotokaga videosse võttis). Balti ettekanded jooksid esitlustena kenasti kõrvuti inglise ja hiina keeles seinale, seejärel aga hakkasid kohapealsed, nö vastuettekanded, mis olid tõlketa hiinakeelsed. Teema ka väga ei huvitanud, seega läksime Elariga lihtsalt ringi kõndima.
Väikese ekslemise järel tutvusime väikse kaubandustänavaga, millel pakutavast võtsime küpseid kastaneid ja mitmesuguseid "kommi asemel" stiilis pähkleid jms. Tõestatud sai ka, et kõige paremini saab hakkama eesti keeles - lihtsalt emakeeles rääkides oskame kõike kõige arusaadavate emotsioonidega ja intonatsiooniga väljendada, ja see jõuab kõige paremini kohale. (See põhimõte töötas erakordselt hästi, ja ka hiljem päeva jooksul.) Leidsime ka kohaliku väikse supermarketi, mis andis teatava panuse hilisemasse kohvri täituvusse. Huvitavaimast seikadest seal tasub mainida, et keegi poe töötajaist, silmanud meie ostukorvi sattunud nuudleid sundis meid pika jututa vastava riiuli juurde naasma, ning vahetas omakäeliselt nuudlipaki teise vastu välja. Ju oli parem.
Kohe pidime kiirustama tagasi, kuna seminar oli oodatust varem lõppenud ja kiiresti oli vaja hotelli lõunasöögile naasta.
Pärast lõunasööki otsustasime proovida kohalikku metrood (2 jüääni sõit), sõites 3 peatust kesklinna poole. Sattusime tõelisse kaubanduskeskusse, ja uskuge või mitte, terve tänav koosnes järjest rahvast tulvil mobiiltelefonipoodidest. Igaüks neist võistleks esimese korruse pindala poolest näiteks Tartu kaubamaja 1. korrusega. Ja kõik ainult telefonid! Tõsi - kõik mitte erinevad, aga samad kordusid letist letti. Samas oli igasuguseid huvitavaid, nii tuntud kui tundmatuid, kui koopiabrände. Hinnad... originaalidel ilmselt üsna sarnased meie omadega, mingitel imelikel kohalikel algasid 300.- jüäänist. Ebatavaline kõige selle juures oli see hulk poode (vähemalt 6 suurt, lisaks väiksemaid) - ja rahva hulk, kes kõik proovisid ja uurisid. Kui me, tehnopeded, olime ennast piisavalt rahuldanud, andsime alla ka Karini soovile ja külastasime teepoodi.
See kesklinna osa oli päris vahva, muist huvitavaist asjust nägime veel 50-inimelist taksojärjekorda ostlemast tulnud inimestest...
Siis aga kiirelt hotelli tagasi, ülikond selga, ja tänasele vastuvõtule (siinse Tarkvaraarendusassotsiatsiooni korraldatud). See toimus nö vanalinnas, väiksemas söögikohas. Aknast ja rõdult avanes vaade eile paadiga läbitud kanaleile. Söök oli hulga mitmekesisem. Üldiselt oli nii, et Arne ja mina võtsime järjest kõike, mida anti, Rain ja Elari veidi pirtsutasid. Aga kokkuvõttes oli hea ja huvitav. Lisaks pakuti erinevat kohalikku meelelahutust, lauljaid, pillimehi, varjuteatrit teemal Kilpkonn ja Kurg ning muud.
Söömaaja järel kõndisime veel vanalinna tänavail. Mobiilipoode siin polnud, seega astusime sisse teepoodi. Mul on au tsiteerida Mobi partnerit Raini "teepood on parem ikka kui telefonipood." Ja nii, kui Karin oma kinnisideeks kujunenud Oolungi rohelise tee oli saanud, asus ta oma varjamatu andega poe kasuks müügitööd tegema. Nii me lõpuks istusimegi viiekesi (märkus. pärast meid meelitas Karin soomlased poodi) teed maitsma, vaatama, ja ostma. Tõsi - kogemus oli väga hea, ja kõik me saime sealt midagi nii kogemus- kui kasutustväärtuslikku.
Buss tõi meid tagasi hotelli, aga kokku sai lepitud, et lähme ka kõrtside ja klubide piirkonda uurima. Ülikond maha, ja uuesti minek, nüüd taksodega (miinimumtariif 9 jüääni ehk 14 krooni sai napilt ületatud).
See meelelahutustänav poolenisti vanalinnas oli ka üsna omapärane. Esimesest paarist ööklubist astusime välja, kuna alustuseks oli muusika na valjuvõitu ja melu liiga suur. Õnneks teadis meie hiinlasest Richardi (muide, Inglismaal haridustehnoloogiat õppinud) veidi vaiksemat kohta, kus saime paremini ka juttu ajada (meiega oli liitunud Soome ja osa Rootsi seltskonnast). Kõige muu kõrvale mängisime lauamänge - a la Jenga, mis teadupärast tähendab klotsidest torni dekompileerimist. Pärast mõneaegset istumist siirdusime ööklubide tuurile. Oma 8 klubi sai läbi käidud, tõsi, justnimelt läbi käidud. Aga lahe oli küll rahvast vaadata. Kusjuures, sellised kohad on korralikud ja ametlikud - mõnes klubis võis näha kümmetkonda politseinikku, kes ringi vaatasid ja korda pidasid. Seaduste vastu seal kindlasti ei eksitud, sest väidetavalt Hiinas pole alkoholi müügipiiranguid. Tõsi, näoli laual või pingil tuduvaid noori ikka paistis... Mõne teise ööklubi iseloomulikuks omaduseks oli aga see, et rahva vahel sebis palju pisikesi lapi või mopiga koristajamutte, nii oli kord ikka tagatud.
Kuskile me pikemaks pidama ei jäänud, jälle taksod, ja tagasi hotelli...Lõpuks sai hotellis veel lahjenduseks veel üks päeval toidupoest soetatud õlu võetud (nb - siin on poeõlu 630 ml pudelis, ja maksab 3 jüaani, ehk siis 5.- krooni).